Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is: Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel

Uus võimalus valitsemise uurimiseks on organisatsiooniteooriate kasutamine (Bevir 2010). Organisatsiooniteooriad võimaldavad luua detailset ülevaadet valisemise struktuurist ja protsessidest, eeskätt kui uurimise fookuses on organisatsiooni ja organisatsiooni väiline vastasmõju ning soovitakse parandada valitsemise protsesse. Lähtudes modernsest Weberi käsitlusest, on teooria keskseks küsimuseks ratsionaalus ja selle mõjud organisatsiooni teooriate arengule, surudes maha emotsioonid ja eraldades indiviidi avalikust funktsioneerimisest (Hughes & Wearing 2007). Viidates Weberile, avalike teenuste bürokraatias oli ühendatud kõrge efektiivsusega riiklik “aparaat” koos inimlikkuse tahaplaanile jätmisega. Masina metafoor kirjeldab organisatsiooni masinana koos selle osadega ja mehaanilist dünaamikat on kirjeldatud kui efektiivsust ja produktiivsust. Weberi käsitlus ei ole briljante, kuid selle karakteristikud näitavad alati ratsionaalsust. Weber esitas kuus põhilist elementi modernses bürokraatias: 1) ülesanded on tavaliselt sätestatud kas seadusega, kohustustega või administratiivsete positsioonidega; 2) funktsioonid on hierarhilised, st igat üksust kontrollitakse kõrgema taseme üksuse poolt; 3) adminstratiivsed tegevused on kirjeldatud kirjalikes dokumentides; 4) tegevused nõuavad professionaalide kaasamist; 5) funktsionäärid nõuavad töö tegemist kontoris; 6) professionaalsus tagab juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ja teadmistele. Eesti kohaliku omavalitsuse struktuur on taastatud Eesti Vabariigi 30-ndate aastate mudeli järgi, kus on lahutatud otsustav ja täidesaatev võim. Volikogu võib moodustada alakomisjone ja üldises praktikas tegutsevad omavalitsustes sotsiaa-, haridus-, majandus jms komisjonid. Komisjonidesse kuuluvad tavaliselt selle valdkonna mitteprofesionaalid ning seetõttu on küsitav nende komisjonide vajadus tänapäevases post-modernses ühiskonnas (Raudava 2013).