Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is

Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel

Translated title of the contribution: Does local government needs the committees?”

Vaike Raudava

Research output: Chapter in Book/Report/Conference proceedingConference contributionScientificpeer-review

Abstract

Uus võimalus valitsemise uurimiseks on organisatsiooniteooriate kasutamine (Bevir 2010). Organisatsiooniteooriad võimaldavad luua detailset ülevaadet valisemise struktuurist ja protsessidest, eeskätt kui uurimise fookuses on organisatsiooni ja organisatsiooni väiline vastasmõju ning soovitakse parandada valitsemise protsesse. Lähtudes modernsest Weberi käsitlusest, on teooria keskseks küsimuseks ratsionaalus ja selle mõjud organisatsiooni teooriate arengule, surudes maha emotsioonid ja eraldades indiviidi avalikust funktsioneerimisest (Hughes & Wearing 2007). Viidates Weberile, avalike teenuste bürokraatias oli ühendatud kõrge efektiivsusega riiklik “aparaat” koos inimlikkuse tahaplaanile jätmisega. Masina metafoor kirjeldab organisatsiooni masinana koos selle osadega ja mehaanilist dünaamikat on kirjeldatud kui efektiivsust ja produktiivsust. Weberi käsitlus ei ole briljante, kuid selle karakteristikud näitavad alati ratsionaalsust. Weber esitas kuus põhilist elementi modernses bürokraatias: 1) ülesanded on tavaliselt sätestatud kas seadusega, kohustustega või administratiivsete positsioonidega; 2) funktsioonid on hierarhilised, st igat üksust kontrollitakse kõrgema taseme üksuse poolt; 3) adminstratiivsed tegevused on kirjeldatud kirjalikes dokumentides; 4) tegevused nõuavad professionaalide kaasamist; 5) funktsionäärid nõuavad töö tegemist kontoris; 6) professionaalsus tagab juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ja teadmistele. Eesti kohaliku omavalitsuse struktuur on taastatud Eesti Vabariigi 30-ndate aastate mudeli järgi, kus on lahutatud otsustav ja täidesaatev võim. Volikogu võib moodustada alakomisjone ja üldises praktikas tegutsevad omavalitsustes sotsiaa-, haridus-, majandus jms komisjonid. Komisjonidesse kuuluvad tavaliselt selle valdkonna mitteprofesionaalid ning seetõttu on küsitav nende komisjonide vajadus tänapäevases post-modernses ühiskonnas (Raudava 2013).
Original languageEstonian
Title of host publicationEesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents : Eesti sotsiaalteadused muutuvas ajas: lummusest vabanemine - Max Weber 150
PublisherTartu Ülikool ühiskonnateaduste instituut
Publication date2014
ISBN (Print)978-9985-4-0815-5
ISBN (Electronic)978-9985-4-0816-2
Publication statusPublished - 2014
MoE publication typeA4 Article in conference proceedings
EventEesti sotsiaalteaduste aastakonverents IX (ESAK) - Tartu, Estonia
Duration: 24 Apr 201425 Apr 2014
Conference number: 9 (ESAK)

Fields of Science

  • 5145 Social work
  • kohalik omavalitsus, sotsiaaltöötaja, professionaalsus

Cite this

Raudava, V. (2014). Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is: Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel. In Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents: Eesti sotsiaalteadused muutuvas ajas: lummusest vabanemine - Max Weber 150 Tartu Ülikool ühiskonnateaduste instituut.
Raudava, Vaike. / Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is : Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel. Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents: Eesti sotsiaalteadused muutuvas ajas: lummusest vabanemine - Max Weber 150. Tartu Ülikool ühiskonnateaduste instituut, 2014.
@inproceedings{d2ca4284e9af4b909a7b279484708ada,
title = "Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is: Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse anal{\"u}{\"u}simisel",
abstract = "Uus v{\~o}imalus valitsemise uurimiseks on organisatsiooniteooriate kasutamine (Bevir 2010). Organisatsiooniteooriad v{\~o}imaldavad luua detailset {\"u}levaadet valisemise struktuurist ja protsessidest, eesk{\"a}tt kui uurimise fookuses on organisatsiooni ja organisatsiooni v{\"a}iline vastasm{\~o}ju ning soovitakse parandada valitsemise protsesse. L{\"a}htudes modernsest Weberi k{\"a}sitlusest, on teooria keskseks k{\"u}simuseks ratsionaalus ja selle m{\~o}jud organisatsiooni teooriate arengule, surudes maha emotsioonid ja eraldades indiviidi avalikust funktsioneerimisest (Hughes & Wearing 2007). Viidates Weberile, avalike teenuste b{\"u}rokraatias oli {\"u}hendatud k{\~o}rge efektiivsusega riiklik “aparaat” koos inimlikkuse tahaplaanile j{\"a}tmisega. Masina metafoor kirjeldab organisatsiooni masinana koos selle osadega ja mehaanilist d{\"u}naamikat on kirjeldatud kui efektiivsust ja produktiivsust. Weberi k{\"a}sitlus ei ole briljante, kuid selle karakteristikud n{\"a}itavad alati ratsionaalsust. Weber esitas kuus p{\~o}hilist elementi modernses b{\"u}rokraatias: 1) {\"u}lesanded on tavaliselt s{\"a}testatud kas seadusega, kohustustega v{\~o}i administratiivsete positsioonidega; 2) funktsioonid on hierarhilised, st igat {\"u}ksust kontrollitakse k{\~o}rgema taseme {\"u}ksuse poolt; 3) adminstratiivsed tegevused on kirjeldatud kirjalikes dokumentides; 4) tegevused n{\~o}uavad professionaalide kaasamist; 5) funktsion{\"a}{\"a}rid n{\~o}uavad t{\"o}{\"o} tegemist kontoris; 6) professionaalsus tagab juurdep{\"a}{\"a}su uutele tehnoloogiatele ja teadmistele. Eesti kohaliku omavalitsuse struktuur on taastatud Eesti Vabariigi 30-ndate aastate mudeli j{\"a}rgi, kus on lahutatud otsustav ja t{\"a}idesaatev v{\~o}im. Volikogu v{\~o}ib moodustada alakomisjone ja {\"u}ldises praktikas tegutsevad omavalitsustes sotsiaa-, haridus-, majandus jms komisjonid. Komisjonidesse kuuluvad tavaliselt selle valdkonna mitteprofesionaalid ning seet{\~o}ttu on k{\"u}sitav nende komisjonide vajadus t{\"a}nap{\"a}evases post-modernses {\"u}hiskonnas (Raudava 2013).",
keywords = "5145 Socialarbete, kohalik omavalitsus, sotsiaalt{\"o}{\"o}taja, professionaalsus",
author = "Vaike Raudava",
note = "Volume: Proceeding volume:",
year = "2014",
language = "estniska",
isbn = "978-9985-4-0815-5",
booktitle = "Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents",
publisher = "Tartu {\"U}likool {\"u}hiskonnateaduste instituut",
address = "Estland",

}

Raudava, V 2014, Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is: Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel. in Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents: Eesti sotsiaalteadused muutuvas ajas: lummusest vabanemine - Max Weber 150. Tartu Ülikool ühiskonnateaduste instituut, Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents IX (ESAK), Tartu, Estonia, 24/04/2014.

Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is : Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel. / Raudava, Vaike.

Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents: Eesti sotsiaalteadused muutuvas ajas: lummusest vabanemine - Max Weber 150. Tartu Ülikool ühiskonnateaduste instituut, 2014.

Research output: Chapter in Book/Report/Conference proceedingConference contributionScientificpeer-review

TY - GEN

T1 - Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is

T2 - Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel

AU - Raudava, Vaike

N1 - Volume: Proceeding volume:

PY - 2014

Y1 - 2014

N2 - Uus võimalus valitsemise uurimiseks on organisatsiooniteooriate kasutamine (Bevir 2010). Organisatsiooniteooriad võimaldavad luua detailset ülevaadet valisemise struktuurist ja protsessidest, eeskätt kui uurimise fookuses on organisatsiooni ja organisatsiooni väiline vastasmõju ning soovitakse parandada valitsemise protsesse. Lähtudes modernsest Weberi käsitlusest, on teooria keskseks küsimuseks ratsionaalus ja selle mõjud organisatsiooni teooriate arengule, surudes maha emotsioonid ja eraldades indiviidi avalikust funktsioneerimisest (Hughes & Wearing 2007). Viidates Weberile, avalike teenuste bürokraatias oli ühendatud kõrge efektiivsusega riiklik “aparaat” koos inimlikkuse tahaplaanile jätmisega. Masina metafoor kirjeldab organisatsiooni masinana koos selle osadega ja mehaanilist dünaamikat on kirjeldatud kui efektiivsust ja produktiivsust. Weberi käsitlus ei ole briljante, kuid selle karakteristikud näitavad alati ratsionaalsust. Weber esitas kuus põhilist elementi modernses bürokraatias: 1) ülesanded on tavaliselt sätestatud kas seadusega, kohustustega või administratiivsete positsioonidega; 2) funktsioonid on hierarhilised, st igat üksust kontrollitakse kõrgema taseme üksuse poolt; 3) adminstratiivsed tegevused on kirjeldatud kirjalikes dokumentides; 4) tegevused nõuavad professionaalide kaasamist; 5) funktsionäärid nõuavad töö tegemist kontoris; 6) professionaalsus tagab juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ja teadmistele. Eesti kohaliku omavalitsuse struktuur on taastatud Eesti Vabariigi 30-ndate aastate mudeli järgi, kus on lahutatud otsustav ja täidesaatev võim. Volikogu võib moodustada alakomisjone ja üldises praktikas tegutsevad omavalitsustes sotsiaa-, haridus-, majandus jms komisjonid. Komisjonidesse kuuluvad tavaliselt selle valdkonna mitteprofesionaalid ning seetõttu on küsitav nende komisjonide vajadus tänapäevases post-modernses ühiskonnas (Raudava 2013).

AB - Uus võimalus valitsemise uurimiseks on organisatsiooniteooriate kasutamine (Bevir 2010). Organisatsiooniteooriad võimaldavad luua detailset ülevaadet valisemise struktuurist ja protsessidest, eeskätt kui uurimise fookuses on organisatsiooni ja organisatsiooni väiline vastasmõju ning soovitakse parandada valitsemise protsesse. Lähtudes modernsest Weberi käsitlusest, on teooria keskseks küsimuseks ratsionaalus ja selle mõjud organisatsiooni teooriate arengule, surudes maha emotsioonid ja eraldades indiviidi avalikust funktsioneerimisest (Hughes & Wearing 2007). Viidates Weberile, avalike teenuste bürokraatias oli ühendatud kõrge efektiivsusega riiklik “aparaat” koos inimlikkuse tahaplaanile jätmisega. Masina metafoor kirjeldab organisatsiooni masinana koos selle osadega ja mehaanilist dünaamikat on kirjeldatud kui efektiivsust ja produktiivsust. Weberi käsitlus ei ole briljante, kuid selle karakteristikud näitavad alati ratsionaalsust. Weber esitas kuus põhilist elementi modernses bürokraatias: 1) ülesanded on tavaliselt sätestatud kas seadusega, kohustustega või administratiivsete positsioonidega; 2) funktsioonid on hierarhilised, st igat üksust kontrollitakse kõrgema taseme üksuse poolt; 3) adminstratiivsed tegevused on kirjeldatud kirjalikes dokumentides; 4) tegevused nõuavad professionaalide kaasamist; 5) funktsionäärid nõuavad töö tegemist kontoris; 6) professionaalsus tagab juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ja teadmistele. Eesti kohaliku omavalitsuse struktuur on taastatud Eesti Vabariigi 30-ndate aastate mudeli järgi, kus on lahutatud otsustav ja täidesaatev võim. Volikogu võib moodustada alakomisjone ja üldises praktikas tegutsevad omavalitsustes sotsiaa-, haridus-, majandus jms komisjonid. Komisjonidesse kuuluvad tavaliselt selle valdkonna mitteprofesionaalid ning seetõttu on küsitav nende komisjonide vajadus tänapäevases post-modernses ühiskonnas (Raudava 2013).

KW - 5145 Socialarbete

KW - kohalik omavalitsus, sotsiaaltöötaja, professionaalsus

UR - http://www.yti.ut.ee/et/esak

M3 - Konferensbidrag

SN - 978-9985-4-0815-5

BT - Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents

PB - Tartu Ülikool ühiskonnateaduste instituut

ER -

Raudava V. Sotsiaalkomisjonide otstarbekus KOV-is: Weberi organisatsiooniteooria kasutamine kohaliku omavalitsuse tegevuse analüüsimisel. In Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents: Eesti sotsiaalteadused muutuvas ajas: lummusest vabanemine - Max Weber 150. Tartu Ülikool ühiskonnateaduste instituut. 2014