The Finnish logophoric pronoun hän: a quantitative approach

The paper examines the logophoric use of hän ‘he/she’ in contemporary Finnish conversation data. A logophoric pronoun is a device used in reported speech referring to the original speaker of a reported utterance. In informal spoken Finnish the pronoun hän is mostly used logophorically, even though in Standard Finnish, it is the regular third person personal pronoun. The paper approaches the logophoric function of hän from a new, quantitative viewpoint by examining the frequency of different aspects of the logophora. Based on the quantitative analysis of the data, the canonical construction of indirect speech seems to be the most typical context for the pronoun hän to occur, even though previous studies have claimed Finnish logophora semantic rather than structural. From the prototypical position the logophoric use spreads to reporting thoughts, interpreting feelings, and expressing the roles of the participants of the interaction.

Artikkel käsitleb asesõna hän ‘tema, ta’ logofoorilist kasutamist tänapäeva soome kõnekeeles. Logofooriline asesõna on vahend, mida kasutatakse vahendatud kõnes selleks, et viidata vahendatud lausungi algsele kõnelejale. Soome kõnekeeles kasutatakse asesõna hän enamasti logofooriliselt, kuigi standardkeeles on see regulaarne kolmanda isiku isikuline asesõna. Artikkel käsitleb asesõna hän logofoorilist funktsiooni sageduse vaatepunktist. Kvantitatiivsest analüüsist ilmneb, et kanooniline vahendatud kõnet väljendav konstruktsioon on asesõna hän kasutamise kõige püsivam kontekst, vaatamata sellele, et varasemates uuringutes on logofoori soome keeles peetud pigem semantiliseks kui struktuurseks. Prototüüpsest vahendatud kõne kontekstist on logofooriline kasutus levinud ka mujale: seda kasutatakse mõtete esitamisel, tunnete tõlgendamisel ja suhtluses osalejate rollide väljendamisel.